Domus Dorpatensis - uudised ja postitused


Jälgi meid Facebookis:

Saksa okupatsioon tekitas tulihingelisi vaidlusi (1)

Oliver Pagel, Domus Dorpatensise projektijuht 11.03.11



Sügis-talvisel perioodil, kui õues hakkab juba pimenema ning valgust samm-sammult  vähemaks jääb, on just sobilik aeg kõikvõimalikeks tubasteks tegevusteks. Ja miks mitte kasutada seda aega targasti enda harimiseks, silmapiiri laiendamiseks, millegi uue ja senitundmatu avastamiseks või siis lihtsalt vanade tuttavatega kohtumiseks.


Saksa okupatsioon Eestis

Kui oktoobris 2010 algas SA Domus Dorpatensise loengutesari „Saksa okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal“, siis ei osanud korraldajad ja muud asjaosalised küll arvata, et (olgem ausad: tugevasti ajaloo ning akadeemilise maailma poole kaldu olevale) esimesele loenguõhtule korraga niipalju rahvast tuleb. Silma järgi hinnates võiks olla 50 inimest, hiljem sai selgeks, et kuulajaskond jäi 70 inimese piirimaile. Mis siis muud, kui et lektorid ja korraldajad pidid oma tööde-tegemistega rahule jääma, sest konkreetse ürituse atraktiivsus on võrdelises seoses auditooriumi kvantitatiivsete näitajatega.


Kui aga ka järgnevatel kordadel püsis publiku suur huvi, võis viimase pinnalt teha juba kaugeleulatuvamaid sotsioloogilisi järeldusi (ilma et ükski uuringufirma siis büünele astunud oleks) – lähiajalugu on põnev, sest selle nii mõnedki aspektid kujutavad endast veel jätkuvalt ajaloo valgeid laike. Ja ruumi jagub nii interpreteerimiseks kui ka interpreteeritu re-interpreteerimiseks.


Teemade lai spekter

Loodame, et Saksa okupatsioonile pühendatud sarja raames kuulajateni toodud teemade lai spekter (majandusest kultuurini ja siis ringiga tagasi, vahepeal sekka mentaliteeti ning üle ega ümber ei saadud ka traditsioonilistest teemadest nagu sõda, õigus ja poliitika) suutis vähemalt mingis osas eelpool mainitud kaardistamata saarekesi tuntavamaks teha.


Tahaksime siinkohal tänada kõiki neid, kes nõu ja jõuga üritustesarja valmimisele ja läbiviimisele kaasa aitasid. Nii nagu tühi kott ei seista püsti, ei saa me läbi Lätita ega rahaliste vahendideta. Viimane taak langes ära tänu Goethe Institut Tallinn toetusele.


Ja lõpetuseks: kui viimasel üritusel astus korraldajate juurde üks soliidsemas eas härrasmees, ning küsis üsna minoorsel toonil, et „kas siis nüüd ongi kõik“, siis peab siinkohal eufoorselt mainima, et millegi lõpp on alati uue algus.


Rohkem infot antud üritustesarja kohta leiad siit.

  

Jaga Facebookis

Kommentaarid

Tõnis 13.03
Üritused olid väga põnevad ning teema vajas arutaimst küll.


Kommenteeri

Email again: