Ürituste kalender

Korraldame oma majas üritusi, mis rikastavad Eesti kultuurielu, teadustegevust ja ühiskondlikke suhteid. Üritused on üldharivad ning oodatud on kõik, kes on vastavast üritusest huvitatud.

  • 01.03 TEDxTartuLive - TED2012 konverentsi otseülekande vaatamine
  • 15.06 Noorte Liidrite juhtimiskool 2012 - Miks peaksid just Sina olema juht?


  • Seminar "Kriis ja kriitika Friedrich von Schilleri filosoofilistes kirjutistes" 09.06.2009

    Sarja "Schiller 250" teisel üritusel rääkis Eduard Parhomenko (filosoofia ajaloo lektor, Tartu Ülikool) Friedrich von Schilleri filosoofilistest kirjutistest, keskendudes tema filosoofilistele kirjadele "Inimese esteetilisest kasvatusest" / "Über die ästhetische Erziehung des Menschen" (1795).


    Sissejuhatuseks tutvustas Parhomenko olulisi mõisteid nagu meelelisus, aru, mõistus, eetika, esteetika, autonoomia, kriis ja kriitika. Ta seletas nende abil dualistlikke eristusi ja vastandusi, millest on nii Kanti kui ka temast
    filosoofiliselt mõjutatud Schilleri mõtlemine sügavuti kantud. Ning mida - dualismi - nad oma inimesekäsituses siiski samas kuidagi ka lahendada, lepitada või isegi ületada on püüdnud. Seda viimast üritab iseäranis
    Schiller oma valgustusekriitika ja kunstikäsituse kaudu. Mõistuse ülemäärases ja ühekülgses tarvitamises, mis avaldub tunnete ja meelte mahasurumises, meelelisuse, sellele loomuomase mitmekesisuse represseerimises, misläbi mõistus korrumpeerub lõpuks ise, näeb Schiller oma ajastu - valgustuse ajastu, ka Kanti tähenduses - sügava kriisi ja
    barbaarsuse põhjust. Väljapääsu otsib Schiller kunstilises eneseväljenduses, mis, kõigi inimvõimete - nii mõistuslike kui ka tunnetega seotute - vabast mängust, selle mõnust sündides, peaks laskma inimesel end kogeda ja
    võimendada totaalse inimsusena (Menschheit),  kriitilisi vastandusi ja võõrdumist tekitavaid jaotusi, sh sotsiaalseid, ülehaaravalt.

    Pärast ettekannet esitasid kuulajad küsimusi. Nt kuidas võrrelda Rousseau'd Schilleri ja Kantiga? Puhkes arutelu küsimuse üle, kuidas tõlkida saksakeelseid mõisteid "Achtung", "Ehrfurcht" ja "Gemüt" eesti keelde. Jõuti
    äratundmisele, et Schilleri filosoofiliste kirjade keelekasutus on nii stilistiliselt kui ka mõisteliselt keeruline ning selle tõlkimine pole sugugi lihtne. Publik, saanuna ülevaate Schilleri filosoofilistest seisukohtadest, arutas teemat ka veel kodu poole teele asudes.

     

    Eduard Parhomenko ettekande slaidid leiate siit.  

     

    Ürituste sarja "Schiller 250" toetab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.