• 2003
• 2004
• 2005
• 2006
• 2007
• 2008
• 2009
• 2010
• 2011
• 2012

Metoodikaseminar "Kuidas uurida tolerantsust?"  1.10.2009

Projekti "Tolerantse Tartu eestkostevõrgustik" sissejuhatava üritusena toimus 1. oktoobri pärastlõunal seminar, mis oli pühendatud tolerantsuse uurimisvõimalustele erinevates distsipliinides ning senisele Eesti kogemusele, nii läbiviidud uurimuste kui ka erinevate organisatsioonide igapäevapraktikate osas. Seminari fookuses olid küsimused, mis on seotud sallivusega eri rahvuste ning rasside vahel.

Esimesena andis Lauri Veski Eesti Sotsiaalteaduslikust Andmearhiivist ülevaate Eestis viimase kaheksa aasta jooksul läbi viidud sallivuse- ja diskrimineerimisalastest uuringutest. Eestis on selles valdkonnas kesksel kohal eesti- ja venekeelsete elanike omavahelised suhted, kuid on uuritud ka suhtumist kolmandatest riikides pärit elanikesse ning Eesti elanike diskrimineerimiskogemusi.

Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur Kenn Konstabel seletas oma ettekandes lahti tolerantsuse mõiste etümoloogia ning tutvustas erinevaid meetodeid, mida aja jooksul on psühholoogias tolerantsuse uurimiseks kasutatud. Samuti analüüsis ta raskusi, mis iga uurijat tabavad juba sallivuse uurimise objekti valikul: kas uurimise fookuses peaks olema inimeste üldised hoiakud, nende suhtumine konkreetsetesse inimgruppidesse või tegelik käitumine. Need kolm ei pruugi ühe inimese puhul sugugi alati kattuda, samas on kõik aspektid erinevates kontekstides olulised.

Tartu Ülikooli sotsioloogia lektor Andu Rämmer keskendus tolerantsuse uurimise meetoditele sotsioloogias, tutvustades erinevaid konkreetseid küsimusi, mida sallivuse mõõtmiseks erinevates üle-Euroopalistest küsitlustes on kasutatud ning analüüsides raskusi, mida ühe või teise variandi tõlgendamine endaga kaasa toob.

Seminari teine osa oli pühendatud Tartus juba olemasolevale kogemusele tolerantsuse arendamisest oma organisatsioonis. Supilinna Seltsi juhatuse esimees Mart Hiob rääkis oma kogemusest kogukonnapõhise seltsi arendamisel, mille sarnaseid Eesti linnades on hetkel veel väga vähe. Tutvustades Supilinna edendamise kava, millesse on sisse kirjutatud kogukonna mitmekesisuse säilitamine kui eesmärk, tuletas ta seminarist osavõtjatele meelde, et kui tavaliselt tolerantsuse uuringutes mõõdetakse sallimatust erinevuste suhtes ning riiklikul või kohalikul tasandil üritatakse leida viise nende hoiakute muutmiseks, leidub ka  kogukondi, kes erinevusi mitte ainult ei tolereeri, vaid peab väärtuseks omaette. Lõuna Politseiprefektuuri preventsioonitalituse vanemkonstaabli Maarja Punaki ettekanne tolerantsuse põhimõtete teadlikust rakendamisest Lõuna Politseiprefektuuris tekitas seminaril osalejate vahel elava arutelu, nii politsei ja ühiskonna suhetetest, politsei  meediasuhtlusest kui ka politseinike võimalustest säilitada tolerantsust oma igapäevatöös ette tulevates situatsioonides.

Kiirelt möödunud seminari lõpetas arutelu, mida oleks võimalik teha selleks, et rohkemad Tartu elanikud näeksid Tartu kasvavat mitmekesisust väärtusena ning Tartu külalisüliõpilased, -õppejõud ja teised kogeksid Tartut tolerantse ning avatud ülikoolilinnana. Hea kogemusena toodi välja projekt, mis tutvustas erinevaid Tartu subkultuure – omavahel suheldes ning oma eripärasid lahti seletades avastasid osalised üksteises üldinimliku ühisosa, mis meid kõiki ühendab. Küsimusele vastuste otsimist jätkatakse järgmistes seminarides.