Kirjandusõhtu "Baltisaksa kirjanduse teine pale" 7.12.2006

7. detsembril 2006, kell 18.00 esines SA Domus Dorpatensises ürituse „Saksa-Eesti kirjandusmaastikud“ raames dr. phil. Liina Lukas, kes rääkis teemal “Baltisaksa kirjanduse teine pale”.

 

Sissejuhatuseks luges ta ette Manfred Kyberi lühijutu “Emand Ronijala raut”, mis kummutab tavapärase ettekujutuse baltisaksa kirjandusest. Kuulajaskonnale tutvumiseks oli kaasa võetud ka eesti keelde tõlgitud baltisaksa autorite teoseid nagu Else Hueck Dehio “Kallis Renata. Ühe nooruse lugu.”, Monika Hunniuse “Minu onu Hermann“, Edzard Scharperi “Maailma lõpp Hiiumaal” jm.

 

Räägiti baltisaksa kirjanduse nö “ketseritest” – neist,  kes kirjutasid tollele ajale ebatüüpilistest teemadest. Publikul oli harukordne võimalus ise õhtu kulgu suunata ja autorid välja valida, kellel ettekandja pikemalt peatus. Valik langes kahele naiskirjanikule: Laura Marholmile ja Ludmilla von Rehrenile.

 

Dr. phil. Liina Lukas rääkis Laura Marholmist ja tema keerulisest elukäigust, tema kirjavahetusest tolleaegse tuntud kirjanduskriitiku Georg Brandesega, tema huvist Ibseni vastu ning aastatega süvenevast vaimuhaigusest. Laura Marholm saavutas enda parima kirjanduskriitikas, kuid ka tema raamat “Das Buch der Frauen”, mis ilmus Albert Langeni kirjastuses Münchenis 1895. aastal saavutas populaarsuse Saksamaal. Marholmi teosed on mõjutatud autobiograafiast ning sageli on teostesse pikitud ka  konflikte oma perekonnaga ja tolleaegsete väärtushinnangutega. Marholm liikus Berliini kirjandusringkondades ja saksa tuntud naturalistlik draamakirjanik Gerhard Hauptmann kirjutas temast ka ühe novelli.

 

Teine autor, kellest kirjanduslikul õhtul räägiti, oli Ludmilla von Rehren. Ta oli pärit kodanlikust perekonnast ja töötas hiljem, kui  vanemad talle sobivat abikaasat ei leidnud, kokana. Ta oli vaatamata oma mitte just väga atraktiivsele välimusele seltskonnas hinnatud vestluskaaslane. Ludmilla von Rehreni raamat „Herrenmoral“ on romantiliste sugemetega. Meespeategelane on eestlane, kellele on omistatud kõik suurepärased oskused ja omadused.

 

Õhtu lõppedes oli osalejatel võimalus esitada küsimusi ja aset leidis põnev diskussioon, kus ka lühidalt käsitlusele mitte jõudnud autorite “ketserlust” lähemalt tutvustati.