Põhikiri

I. Üldsätted

1. Sihtasutuse nimi on Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis. Inglise keelde tõlgituna on sihtasutuse nimi Foundation for Science and Liberal Arts – Domus Dorpatensis.
2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi  seadustest ja käesolevast põhikirjast.
3. Sihtasutusel on oma pitsat, pangaarve ja sümboolika.
4. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
5. Sihtasutus on algselt asutatud kuueks aastaks. Peale tema tegevuse edukuse kontrolli pikendatakse tähtaega kuue aasta võrra ning peale veelkordset positiivse tulemusega lõppevat kontrolli loetakse sihtasutus asutatuks määramata ajaks. Kontrolli teostavad asutajad koostöös sihtasutuse nõukoguga. Vajadusel rakendatakse põhikirja punktides 39 ja 40 sätestatut.
6. Sihtasutuse majandusaasta on kalendriaasta.
7. Sihtasutuse asukoht on Tartu linn. Sihtasutuse aadress on Raekoja plats 1 /Ülikooli 7, 51003 Tartu, Eesti Vabariik.

 II. Eesmärk

8. Sihtasutuse eesmärk on teaduslike, ühiskondlike ja kultuurialaste teadmiste toetamine ja levitamine.
8.1 Esmajärjekorras toetatakse valdkondi, mille tulemused teenivad vahetult inimest ning keskkonda ja rahvastevahelist üksteisemõistmist.
8.2 Toetused ei ole piiratud mingite konkreetsete teemavaldkondadega ning neid antakse vastavalt sihtasutuse võimalustele.
8.3 Oma ülesannete täitmiseks peab sihtasutus Tartus kujunema kodu-ja välismaalt pärit teadlaste ja kunstnike kohtumiskohaks, kus vahendatakse ja vahetatakse teaduslikke, ühiskondlikke ja kultuurialaseid teadmisi.

Eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus järgnevate tegevusaladega:
a) üürimis-, rendi- ja majutusteenuste osutamine;
b) seminaride, konverentside, loengutsüklite, näituste jm. samalaadsete ürituste korraldamine ühiskondlikel, kultuurilistel, teaduslikel jt. teemadel;
c) koolituste ja õppepäevade korraldamine ja läbiviimine;
d) akadeemilise sõpruskonna loomine ja toetamine;
e) ürituste korraldamine ja toitlustusteenuste osutamine;
f)  stipendiumite, toetuste ja preemiate väljaandmine.

8.4 Sihtasutus toetab tegevus- ja uurimisvaldkondi teatud kindlaks määratud piiratud aja jooksul. Reeglina on toetuse kestuseks 5 (maksimaalselt 10) aastat. Asutajatel, keda esindab Alexander von Rücker, on esimese 6/12 aasta jooksul õigus mõjutada sihtasutuse töö raskuspunkte ja toetatavaid tegevus- ja uurimisvaldkondi, täpsustada ja muuta neid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel neid ka uuesti määratleda.
8.5 Andekaid noori toetab sihtasutus oma põhilistes töövaldkondades stipendiumitega.
8.6 Vajadusel määratletakse muud abinõud, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks ning ei ole vastuolus käesoleva põhikirja ning seadustega.
8.7 Ühtegi isikut ei tohi toetada väljamaksetega, mis ei vasta sihtasutuse eesmärkidele või on põhjendamatult kõrged.
8.8 Sihtasutus tutvustab oma tegevuse tulemusi avalikkuses sobivate meediakanalite, publikatsioonide ja ürituste kaudu.

 III.  Sihtasutuse juhtorganid:

9. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

 Juhatus

10. Sihtasutuse nõukogu valib juhatuse kolmeks aastaks. Ta koosneb vähemalt kahest liikmest; vajadusel võib liikmete arvu suurendada kuni viieni. Reeglina on juhatusel liikmeid kolm: juhatuse esimees, esimehe asetäitja ja laekur. Sihtasutuse tegevjuhi kohustusi täidab juhatuse esimees, vajadusel võib juhatus selleks nimetada ka mõne teise juhatuse liikme. Juhatuse liikmetele makstakse nende ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.

11.  Juhatus juhib sihtasutuse tööd. Ta vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Juhatus:
11.1 koostab sihtasutuse eelarve ja esitab selle kinnitamiseks nõukogule ning tagab selle täitmise;
11.2 esindab sihtasutust kui tööandjat;
11.3 esitab nõukogule vähemalt kaks korda aastas aruande sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist ning annab nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse tegevuse ja selle juhtimise kohta;
11.4 esitab nõukogule iga-aastase ettekande tegevusest, sissetulekutest ja väljaminekutest ning aastabilansi;
11.5 täidab kõiki muid sihtasutuse tegevusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduse ega käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.

12. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes, välja arvatud juhul kui tema volitusi on piiratud vastava sissekandega äriregistrisse. 100 000 eesti krooni piire ületavate kohustuste võtmiseks on vajalik juhatuse esimehe nõusolek.

13. Juhatus võib vajadusel anda teistele isikutele volituse esindada juhatust konkreetses tehingus ja/või tehingutes teatud perioodi vältel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

14. Juhatuse liikmetel on õigus omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui nad teatavad sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kaks kuud ette. Tagasiastumisega lõpevad kõik juhatuse liikme volitused.

15. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse koosolekutel. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. Õigus ja kohustus koosolekuid kokku kutsuda on juhatuse esimehel, tema äraolekul juhatuse esimehe asetäitjal. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka siis, kui seda nõuab nõukogu või kui seda nõuavad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Juhatuse koosolekud protokollitakse.

16. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.

 Sihtasutuse nõukogu

17. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, määrab selle põhialused, korralduse ja juhtimise. Ta kontrollib sihtasutuse ja tema juhatuse tegevust.

18. Nõukogu esimene koosseis nimetatakse ametisse sihtasutuse loomisel.

19. Nõukogu koosneb viiest kuni üheksateistkümnest liikmest.

20. Nõukogu volitused kestavad kolm aastat. Pärast kolme aasta möödumist nimetatakse uus nõukogu koosseis. Enne oma volituste lõppemist teeb nõukogu ettepaneku uue koosseisu nimetamiseks.

21. Esimese 12 aasta jooksul teeb nõukogu liikmete nimetamiseks ettepaneku sihtasutuse nõukogu ning selle peab kinnitama asutajate esindaja Alexander von Rücker. Pärast seda läheb nõukogu liikmete nimetamise õigus täielikult üle sihtasutuse nõukogule.

22. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu esimehe, kes koordineerib nõukogu tööd. Nõukogu esimehe volitused lõpevad nõukogu volituste lõppemisega, tema tagasiastumise, tagasikutsumise või nõukogu koosseisust lahkumisega.

23. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal nõukogu koosseisust tagasi astuda. Ta on kohustatud teatama oma tagasiastumissoovist nõukogu esimehele viivitamatult, võimalusel vähemalt ühe kuu ette.

24.  Sihtasutuse nõukogu
24.1 kinnitab sihtasutuse eelarve;
24.2 otsustab juhatuse ettepanekul sihtasutuse arengustrateegia ja tööplaanid;
24.3 esindab sihtasutust tehingutes juhatuse liikmetega ning määrab juhatuse liikmete tasu;
24.4 otsustab sihtasutuse nimel laenude taotlemise, kui laenu suurus ületab 20 % sihtasutuse eelmise majandusaasta käibest;
24.5 otsustab kinnisvara omandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise;
24.6 otsustab sihtasutuse osalemise teiste juriidiliste isikute tegevuses;
24.7 otsustab juhatuse liikmete tagasikutsumise üle, juhul kui nende tegevus või tegevusetus põhjustab olulist kahju sihtasutusele või kui nad ei ole võimelised sihtasutust juhtima või muudel mõjuvatel põhjustel, kusjuures nõukogu on kohustatud oma otsust motiveerima ja koos juhatuse liikme tagasikutsumisega määrama ka uue juhatuse liikme;
24.8 määrab sihtasutuse audiitorid ja nende töö tasustamise korra;
24.9 kinnitab juhatuse poolt esitatud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
24.10 teeb asutajatele vajadusel ettepaneku põhikirja muutmiseks;
24.11otsustab sihtasutuse ühinemise, jagunemise või lõpetamise, milleks on vajalik asutajate nõusolek, välja arvatud siis, kui nad on andud kõik oma volitused üle nõukogule või kui nad tõendatult enam ei ela;
24.12 täidab muid seaduse või käesoleva põhikirjaga talle pandud ülesandeid.

25. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega. Nõukogul on igal ajal õigus saada juhatuselt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.

26. Nõukogu teeb oma otsuseid koosolekul. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu esimehel või teda asendaval nõukogu liikmel on kohustus nõukogu kokku kutsuda ka juhul, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, juhatus või audiitor. Nõukogu esimese koosoleku kutsuvad kokku asutajad.

27. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle 50 % nõukogu liikmetest. Lubatud on hääleõiguse volitamine. See peab toimuma kirjalikult. Ühtegi nõukogu liiget ei tohi volitada hääletama rohkem kui kahe liikme eest. Võimalik on nõukogu liikme osavõtt koosolekust või selle olulistest osadest telefonitsi (konverentslülitus), sellest tuleb teatada nõukogu liikmetele vähemalt kaks päeva ette.

28. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema hääleenamuse nõuet. Isiku valimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

29. Erandkorras võib nõukogu teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata kirja või telekommunikatsioonivahendite kaudu, kui otsuse poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed.

30. Nõukogu koosolekud ja kirjalikud otsused protokollitakse. Protokollide, nõukogu otsuste ja muude nõukogu tööd kajastavate dokumentide säilitamise korraldab juhatus.
30a. Sihtasutuse nõukogu võib valida enda liikmete hulgast täidesaatva organi, kes sihtasutuse nõukogu koosolekute vahelisel ajal omab sihtasutuse nõukogu volitusi sihtasutuse põhikirja punkti 24 alapunktide 2,3,4,7,8,10 ja 12 ning punktide 25 ja 30 elluviimisel. Täidesaatev organ koosneb sihtasutuse nõukogu esimehest ning ühest kuni kolmest nõukogu liikmest. Täidesaatva organi otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik täidesaatva organi liikmed. Otsuseid võib teha ka telekommunikatsioonivahendite kaudu.

IV. Sihtasutuse vara

31. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist ja kasutamist teostab juhatus seaduse ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras.

32. Sihtasutuse vara moodustab:
32.1 asutamisotsuse alusel sihtasutusele üle antud varast;
32.2 pärast asutamist sihtasutusele tehtud annetustest;
32.3 riigi, Tartu linna ja teiste isikute sihtotstarbelistest annetustest,
32.4 kingitustest ja muudest sissetulekutest (näit. pärandused),
32.5 enda poolt majandusliku tegevuse käigus saadud varast.

33. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara kajastub sihtasutuse bilansis.

34. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimasel soovil leping, milles fikseeritakse vara eraldaja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamisest.

 V. Põhikirja muutmine

35. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki. Sihtasutuse eesmärki pole seejuures õigust muuta. Põhikirja muutmise õigus on nõukogul (kahe kolmandiku nõukogu liikmete nõusolekul) kokkuleppel asutajatega. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha juhatus.

 VI. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine, lõpetamine

36. Sihtasutus võib vastu võtta otsuse ühinemiseks teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.

37. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.

38. Ühinemise või jagunemise otsustab nõukogu 2/3 liikmete häälteenamusega. Selleks on lisaks vajalik ka asutajate nõusolek.

39. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Nõukogu võib kokkuleppel asutajatega sihtasutuse lõpetada, kui asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik sihtasutuse eesmärgi saavutamine. Kui sihtasutus ei ole 6 või siis 12 aasta jooksul (vt punkt 5) suuteline looma piisavat ainelist baasi enda tööks, võivad asutajad nõuda sihtasutuse lõpetamist. Asutajad peavad andma nõusoleku sihtasutuse lõpetamisel järele jäänud vara kasutamiseks. Seejuures tuleb kinni pidada seaduse ja käesoleva põhikirja nõuetest.

40. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara antakse üle valitsuse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilise isikule. 

41. Õigus sihtasutuse lõpetamiseks on nõukogul ainul kokkuleppel asutajatega Lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed ja asutajad.

 42. Lõpptingimused
Kui asutajad pole pärast seda, kui nende poole on kirjalikult pöördutud, kuue kuu jooksul oma arvamust väljendanud, on nõukogul õigus sihtasutuse põhikirja raamides tegutseda iseseisvalt, vajadusel sihtasutuste tegevust kontrolliva asutuse nõusolekul.