Seminar "Maailm pole must ja valge" 16.10.2009

Seminaril projekti "Tolerantse Tartu eestkostevõrgustik" raames esinesid Tartu Ülikooli sotsiaalteadlane Judit Strömpl, Tartu Ülikooli Matemaatika-Informaatikateaduskonna järeldoktor Satish Srirama ning Tartus elav šotlane Gordon Leman.

Judit Strömpl käsitles mõisteid “rass” ja “rassism”.

Inimesi võib jagada rassideks nende nahavärvi, keelegrupi või religiooni järgi.

Rassism on tegevus või uskumus, mis peegeldab rassistlikku maailmavaadet – ideoloogiat, mille järgi inimesed on jaotatud erinevatesse bioloogilistesse gruppidesse (rassidesse), ning seoseid kaasasündinud füüsiliste omaduste, iseloomu, intellekti, moraali, kultuuri ja teiste käitumismallide vahel. Rassism on uskumus, et üks teatud rass on teisest parem või halvem, ning et inimese sotisaalsed ja moraalsed omadused on määratletud tema kaasasünidnud bioloogiliste omadustega. Rassid ei tohiks omavahel seguneda, vaid peaksid jääma üksteisest eraldatuks.

Samuti rääkis Judit Strömpl etnotsentrismist, mis on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist lähtudes (eelkõige võttes arvesse oma emakeelt, käitumist, kombeid ja religiooni). Erinevused rassismi ja etnotsentrismi vahel: rass on kaasasündinud identiteedi vorm, mida ei saa muuta; etnotsentrism seevastu on omandatav (õpitav) käitumismudel.

Enamus inimesi ei tunnista, et nad on rassistlikud või etnotsentrililsed; või öeldakse, et ma olen etnotsentrist, mitte rassist, sest nii on ohutum.

Rassistliku maailmavaate eitamine võib toimuda mitmel viisil:

  • Positiivne eneseesitlemine ning teiste nägemine negatiivses valguses
  • Tegevuspõhine: “Ma ei mõelnud seda üldse nii”
  • Kontrollipõhine: “Ma ei teinud/öelnud seda meelega”
  • Kavatsusepõhine: “Ma ei mõelnud seda nii, sa said minust valesti aru”
  • Leevendamine: “Ma ei ähvardanud sind, ma lihtsalt andsin sõbralikku nõu”, “Ma ei solvanud sind, vaid ütlesin ainult oma arvamuse”

Rassistlikku käitumist teiste kultuuride suhtes õigustatakse järgmiselt:

  • Kodakondsuse küsimus: kellel ja millistel tingimustel on õigus saada Eesti kodakondsus
  • Üldistamine (“Nad on ju kurjategijad!”)
  • Meedia (inimestel on “õigus” teada)
  • Nõrk integratsioon
  • Eesti keele mitteomandamine
  • Motivatsioonipuudus töö leidmisel
  • Kultuurilised erinevused
  • Puudulik haridus
  • Viletsad elutingimused
  • Eesti mittetöötavad seadused immigrantidele

Indiast pärit Satish Srirama usub, et kõigil on erinevad vaated ja hinnangud, mida muuta ei saa; küll aga saaks midagi teha ära üleüldise hoiaku suhtes teistesse kultuuridesse. Oma arvamust illustreeris Satish näitega, kuidas tema eestlasest vestluskaaslane on korduvalt rõhutanud, et: “Ma ei ole venelane, vaid eestlane!”

Šotlane Gordon Leman on Tartus elanud viisteist aastat. Tema rääkis oma kogemustest Malawis ja tõi näiteid selle kohta, kuidas valget inimest peetakse seal priviligeeritumaks, eriti veel aga mustanahalise naise ees.

Pärast ettekandeid vaadati Kert Grünbergi filmi “Võõras”. Film jutustab Nigeeriast tulnud mustanahalisest mehest Eestis ja valgenahalisest naisest Keenias, ning sellest, kuidas eestlased ja Eesti riik suhtub mujalt tulnutesse.

 

Üldise diskussiooni käigus selgus, et väga tähtsaks tolerantsuse teemal peetakse teavitamist, sarnaste foorumite ja diskussioonide korraldamist suuremale publikule. Samuti usutakse, et kui Tartus oleks rohkem välistudengeid, aitaks see kaasa tolerantsemale suhtumisele teistesse kultuuridesse (sest “kui sa ei näe teisi rahvusi enda ümber, siis sa ka kardad seda erinevust”). Samuti on oluline perekond, kes õpetab maast-madalast sallivat suhtumist teistesse rahvustesse. Filmi kohta arvati, et selline mittetoetav ja mittemõistev suhtumine (ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt) mujalttulnutesse on harvaesinev.


Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.