Seminar "Ma pole turist, ma elan siin" 6.10.2009

Projekti ”Tolerantne Tartu” raames toimuval seminaril rääkisid siinse elu ja tartlastega kohanemise kogemustest erinevaid eluvaldkondi esindavad välismaalased.

Esinejad

Nicolae Lontras – restorani Vilde peakokk (Rumeenia)

Stewart Johnson – Luisa Tõlkebüroo toimetaja (Ameerika Ühendriigid)

Hayley Blackburn – Vanemuise teatri balletiartist (Inglismaa)

Daniel Cohnitz – TÜ teoreetilise filosoofia professor (Saksamaa)

Moderaator 

Djuddah Leijen - TÜ Keelekeskuse inglise keele lektor (Holland)

 

Seminari arutelu kokkuvõte:

Omavaheline suhtlemine eestimaalaste vahel jätab sageli soovida. On küll soov kaasata välismaalasi senisest enam Tartuga seotud tegevustesse, kuid selle eelduseks on hea omavaheline koostöö.

Toodi välja, et nö „välismaalase“ staatus kipub inimestele liiga kauaks külge jääma ja pikemat aega Eestis töötanud välismaalaste poolt  väljaöeldud kriitikale reageeritakse valulikumalt, kui sama asja suhtes nördimust avaldanud kohalike puhul.

Esinejate käest küsiti, kas neil on kogemusi Eesti politseiga. Oli nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Nicolae Lontras tõi positiivseks näiteks  politsei väga kiire reageerimise, kui Wilde restorani üritati sisse murda. Politsei oli mõne minuti jooksul kohal ning informeeris teda.

Mõned küsimused puudutasid välismaalaste rahvuslikku identiteeti ja selle muutumist Eestis elatud aja jooksul. Siin elavad välismaalased tähistavad Eestis sageli ka oma kodumaa tähtpäevi ja järgivad omi traditsioone. Eestlaste rahvuslikku meelust pidas Stewart Johnson positiivseks.

Kõik esinejad kinnitasid, et nad on muutunud välismaal elades tolerantsemaks. Nad olid aga arvamusel, et tolerantsus erinevate rahvuste suhtes võiks Eestis olla suurem. Eestlaste ja eestimaalaste teadlikkust tolerantsusest ja sellega kaasnevast saaks suurendada  ning loodetavasti saab käesolev projekt sellele kaasa aidata. Erinevatest rahvusgruppidest rääkides tuleks välja tuua  seda, mis meil on ühist ja mis meid seob, selle asemel, et rõhutada erinevusi.

Küsimusele, kas Tartu on rahvusvaheline linn, vastati, et linn küll püüab rahvusvaheline olla, aga arenguruumi on veel palju. Samas ei peaks Tartu püüdma olla nö keegi teine, vaid teadvustama  just Tartu eripärasid ja võlusid. Tartus on väga rahvusvahelisi kollektiive, näiteks teatri „ Vanemuine“ balletitrupp.  Linna rahvusvahelisemaks muutmisel on vaja nende institutsioonide koostööd, kellel on välismaalastega enim kogemusi. Kindlasti nähakse ülikooli rolli ja oodatakse TÜ initsiatiivi linna rahvusvahelisemaks ja avatumaks muutmisel. Kuhu jäävad aga teised Tartu kõrgkoolid?

Igapäevaelus võiks inglise keelset infot rohkem olla, seda kõikides eluvaldkondades.  Esinejad väljendasid huvi olla informeeritud projektiga seotud tegevustest ja tulemustest, sh projektivälistest tegevustest.


Seminari kohta avaldati ka artikkel Tartu Ülikooli ingliskeelses uudiskirjas: www.ut.ee/661773