Miks valida meid?

Kogu teenitud raha läheb ühiskondlikesse tegevustesse.


Meie kliendid hindavad meie kortereid väga kõrgelt.


Meil ei pea muretsema oma ökoloogilise jalajälje pärast.


Teemaõhtu "Teeme tutvust": Kuidas teame, et me teame? 30.05.2012

30. mai õhtul toimus Domus Dorpatensises teadussarja "Teeme tutvust" uue hooaja esimene üritus, mille teemaks valiti teadusmaailma sissejuhatav "Teaduslik meetod: kuidas me teame, et me teame?" Kohal oli neli teadlast: biosemiootik Kalevi Kull, filosoof Bruno Mölder ja füüsikud Laur Järv ning Kalev Tarkpea. Eesmärgiks oli heita pilk erinevatele teaduse meetoditele kõige laiemas mõttes, leides muuhulgas reaal- ja humanitaarteaduste uurimisviiside eripärasid ning otsides vastust küsimusele, mis on üldse teaduslik teadmine.

Ürituse esimene pool oli pühendatud kõigi esinejate ettekannetele, pärast kohvipausi oli aga võimalik osa saada moderaatori juhitud diskussioonist.


Esiteks võttis sõna vaimufilosoofiat lühidalt tutvustav Bruno Mölder. Ta rääkis vaimufilosoofia eripärast filosoofia muude harude taustal ning tõi välja teadmise probleemi kui sellise.


Teisena esines semiootik Kalevi Kull. Kalevi Kull on bioloogia taustaga semiootik ning tema jutu põhisisuna kõlas, et ka intuitiivne teadmine, mis on omane loomariigile, on teadmine ja just selle uurimisega tegeleb üks semiootika haru - biosemiootika.


Kalev Tarkpea võttis oma esinemise eesmärgiks selgitada, kuidas igasugune teadus, ka füüsika, on konstruktsioon - ei ole midagi, mis seletaks kõik vettpidavalt ära. Teadmised sõltuvad vaatleja positsioonist ning ka füüsikute seas on selliseid, kes oma kolleegidega ei saa nõustuda.


Viimasena võttis sõna teoreetilise füüsikaga tegelev Laur Järv. Laur Järve mustade aukude ja tumeaine teemasid käsitlev ettekanne tõi veelgi välja selle, kuidas teadmiste saamine sõltub tehtud eeldustest, kuid eeldused ei pruugi sobida uute kontseptsioonidega (nt. ei suuda olemasolevad teooriad seletada tumeaine olemust). Arutelu käigus toodi korduvalt välja, kuidas kvantmehaanika ei sobitu kuidagi enne selle teooria kasutuselevõttu levinud ainuvõimaliku mehaanika seletamisviisidega.


Pärast väikest pausi toimus  45-minutiline ümarlaud, mille juhatas sisse moderaator Madli Uutma küsimusega, kumma teadusharu teadmised on tõesemad - kas humanitaar- või täppisteaduste omad. Sellele vastas kohe resoluutselt Kalevi Kull, et humanitaarteaduste, sest teadmised, mis ei põhine eksperimendil, on raskemini ümberlükatavad. Sealt edasi hargnes jutulõng juba tarkuse teemadele ning püüti vastata küsimusele, mis õieti on tarkus. Kas teadlane, kes teab igasuguseid ülikeerukaid valemeid ja teooriaid, kuid peksab kodus naist, on tark? Tarkuse üle arutlemine viis omakorda tagasi küsimuseni, mis on teadmised: kas igasugune informatsioon on teadmine? Või muutub info teadmiseks vaid siis, kui see tähenduslikuna satub kellegi teadvusesse? Kas teadmised ilma kogemusteta on teadmised? Lõpuks jäi meelde ühe publikus istuva naisterahva kokkuvõtlik tõdemus, et teadmine on kokkulepe ning sellega paistsid kõik nõustuvat.


Kokkuvõttes võib öelda, et taasalustava "Teeme tutvust" sarja avaüritus läks igati korda. Seda näitas nii saali vaevu mahtuv publikuhulk, kui elava arutelu teke esinejate ning publiku vahel. Selle ürituse raskus ja samas põnevus oli nii mitme ja samas erineva uurija samaaegne esinemine. Järgnevate ürituste teemad on juba kitsamad, kuid kindlasti on plaanis ka edaspidi kutsuda rääkima mitu teadlast ühel ja samal teemal, et saaks areneda viljakas diskussioon, mis on huvitav nii kuulajaile kui esinejatele endale.