Miks valida meid?

Kogu teenitud raha läheb ühiskondlikesse tegevustesse.


Meie kliendid hindavad meie kortereid väga kõrgelt.


Meil ei pea muretsema oma ökoloogilise jalajälje pärast.



Loeng-aruteluõhtu: "Mahetoodetega bioloogilise mitmekesisuse kaitseks?!" 4.12.2012

 

4. detsembril, kaunil lumisel talveõhtul, toimus Domus Dorpatensise hubastes ruumides loeng-aruteluõhtu sellest, mis rolli mängib mahetootmine bioloogilise mitmekesisuse osas. Bioloogilist mitemekesisust on läbi aja mõjutanud peamiselt looduslikud protsessid, kuid praegusel ajal üha enam inimesed. Pidev rahvastiku arvu kasv on tinginud põllumajanduspiirkondade ja tööstuse laialdase leviku ja arengu, mistõttu hävivad või on hävimisohus looduslikud ja inimese poolt senini mõjutamata olnud piirkonnad. Maa elurikkust ohustavad mitmed erinevad tegurid, millest inimtegevus on üheks peamiseks ning sageli on tehtud muudatused pöördumatud.


Pärast ürituse avasõnu võttis jutujärje üle Elen Peetsman, kes tegeleb mahepõllunduse valdkonna edendamisega Eestis. Peetsman andis ülevaate, mis suunal maailma põllumajandus hetkel liigub ja milliseid probleeme see endaga kaasa toob ning miks üldse räägitakse mahepõllumajandusest. Järgnevalt tõi ta välja taimekaitsevahendite jääkide seireuuringute tulemused Eestis, mis andis hea ülevaate missuguse kvaliteediga toitu Eestisse imporditakse ja milliseid taimekaitsevahendeid sisaldab toit meie poelettidel ja seeläbi ka meie toidulaual. Edasi vastas ta küsimusele: mis on üldse mahetootmine ja mis seda iseloomustab. Nimelt, vastupidiselt intensiivpõllumajandusele on mahepõllumajandus tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kus rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Mahepõllumajandus on kindlatele reeglitele vastav tootmine ning on olemas seadused ja määrused, mis seda reguleerivad. Lisaks rääkis Peetsman, mis on mahe toit, kuidas seda kasvatada ja kuidas on vajalik toimida, käituda, et olla mahepõllumajandusega tegelev põllumees, talupidaja või lihtsalt mahetootmisega kursis olev kodanik. Vastus saadi ka küsimusele, kuidas kasvatada mahe-loomi/linde.

 

Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja mahepõllumajanduse spetsialist Anne Luik keskendus oma ettekandes elurikkuse ja erinevate põllumajanduses levinud tootmisviiside seostele. Nimelt on võimalk säilitada bioloogilist mitmekesisust just nõnda, et mitte võidelda kahjurite ja umbrohu vastu väetiste ja mürkidega, vaid pigem tegeleda looduse endaga. Selleks tuleks kasvatada teatud kultuure, mis ei lase umbrohul kasvada ja soodustavad just nende organismide ning putukate levimist, kes võitlevad kahjuritega. Samas rääkis ta ka, kuidas kohelda põllumaad, aiamaad, et säiliks bioloogiline mitmekesisus või kuidas soodustada selle tekkimist.

 

Jaanus Välja, Eesti Rohelise Liikumise projektide koordinaator, andis ülevaate Rohelise toote kampaaniast ning tutvustas projekti üldiselt, tuues välja projekti hetkeolukorda ning miks üldse tekkis vajadus sellise ettevõtmise järele.

 

Kogu õhtu problemaatikat võiks lühidalt võtta kokku publiku hulgast tõstatatud küsimusega: kas on võimalik, et kogu Euroopa/ maailm läheb üle mahepõllumajandusele, teades, et mahetootmise saagikus on väike võrreldes intensiivse põllumajandusega? Kas me kõik saaksime nõnda majandades söönuks? Sellele vastasid kõik spetsialistid küll jaatavalt, kuid leidsid, et esmalt on selleks vaja suuri muutusi.

 

Anne Luik tõi välja, et suure saagikuse tingib see, et kõik kultuurid kasvaksid seal, kus on neile kõige sobivam pinnas ning et ka kasvatustehnoloogia oleks õige. Selleks on aga vajalik suuremate teadmiste olemasolu. Praegusel hetkel antud teadmised puuduvad ja selle tõttu ei ole ka võimalik üleöö minna üle mahetootmisele. Jaanus Välja lisas, et selleks on vajalik ka kogu tööhõive ümberkorraldamine. Elen Peetsman kirjeldas globaalse majandussüsteemi hetkeolukorda, kus on tekkinud situatsioon, et kolmas maailm kasvatab meile toitu ja meie omakorda anname neile toiduabi. Uuringute järgi on aga Aafrika põllumaa tegelikult kõige sobivam just mahepõllumajanduseks. Mahepõllumajanduse laiaulatuslikum levi nõuab kogu globaalse majandussüsteemi muutmist ja ümberkorraldamist. Selleks, et aga mingid muutused toimuma hakkaksid on vaja visata pilk antud elementide kooslusele ning teha palju tööd.