Tere Domus!

Ma kirjutan teile, nagu olen seda teinud ka kordi varem, et jagada teiega mõnd mõtet ning heita korraks koos pilk tulevikku.

Domus on jõudmas järjekordse suure arenguhüppe äärele. Täna on meid sada - töötajad, liikmed, meeskonnajuhid, akadeemia ja SEIKU meeskonnad, juhatus ja nõukogu - homme (täpsemalt küll paari nädala pärast), on meid aga ilmselt umbes kaks korda rohkem.

Asi ei ole aga numbrites. Hoolimata sellest, et juba täna võib Domust kirjeldada kui üht suurima aktiivse liikmeskonnaga noorteorganisatsiooni Tartus või üht suurima käibega sotsiaalset ettevõtet Eestis. Domus on eriline hoopis teistel põhjustel. Ilma ühegi kahtluseta oleme me sisuliselt ainus omataoline organisatsioon kogu maailmas. Mitte ükski teine organisatsioon planeedil Maa ei ühenda selliseid põnevaid vorme nagu meie - sotsiaalne ettevõtlus, noorte arenguprogramm, ühiskondlik diskussiooniplatvorm ja ettevõtlusinkubaator, rääkimata muusikafestivalist, juhtimisportaalist ning kõigest muust, mida me Domuses teeme.

Selles võimsas mitmekesisuses peitub aga sügavalt süsteemne lähenemine maailmamuutmisele. Idee on lihtne - maailma saab laias plaanis muuta vaid kahel viisil: muuta seda, mis on juba olemas või luua uusi lahendusi. Meie teeme mõlemat. Domuses aktiivselt tegutsenud inimesed, ükskõik kas nad sattuvad tööle mõnda heategevusorganisatsiooni või kasvõi relvatööstusse, on igal juhul need, kes annavad endast kõik, et olemasolevaid süsteeme parandada ning anda oma tööga panus paremasse maailma. Oktoobrist käivituv inkubaator SEIKU tagab aga selle, et meie juurest läheksid käima ka kõik need vajalikud uued algatused, mida maailma probleemide lahenduseks nii hädasti tarvis on. Me ei jäta midagi juhuse hooleks. Me võtame vastutust oma maailma eest.


Toon siia ka ühe isiklikuma aspekti juurde. Nagu paljud teist teavad, siis olen ma sel aastal asunud Domuse kõrvalt veel ka Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses ning Vabaühenduste Liidu nõukogus aktiivselt tegutsema. Ma arvan, et on oluline, et te teaksite miks.

Me saame alati olema vähemus. Ükskõik kui palju - sadu, tuhandeid või isegi miljoneid inimesi me oma tegevusega ühiskondlikku aktiivsusesse ja vastutuse võtmisesse nakatada suudame, ikkagi jääme me vähemusse. Seega on paratamatu, et kui tahamegi tõesti Eestis ja maailmas olulisi probleeme päriselt ära lahendada, siis peame endast andma rohkem. Rohkem kui meilt võib-olla oodatakse, rohkem kui meie sõbrad või vanemad võib-olla tahaksid, rohkem kui me võib-olla ka ise endast praegu usume.

See on põhjus, miks olen valinud Domuse kõrvalt veel ka teistes kohtades ühiskondlikke muutusi tagant lükata ja eest vedada. Sest me ei saa jääda ootama, et keegi teine seda teeb. Me ei saa lihtsalt öelda, et me ei jõua ju ka kõike. Tõesti, kõike ei jõuagi, kuid ma tahan teid kutsuda üles nihutama oma piire - oma võimete, oma oskuste, oma julguse!

Ärme jää ootama, nagu Urmo Kübar hiljaaegu kirjutas, seda nn "noort ja tugevat meest". Ei tule kedagi. Meie olemegi need, kes peavad lahendama Eesti alkoholiprobleemi, tooma tagasi need, kes on läinud üle lahe (nii väikese kui ka suure), aitama vaesusest välja need pered, kes iseendaga hakkama ei saa, mitte laskma poliitikutel end kellegi ärihuvidest mõjutada, arendama meie haridussüsteemi ning ehitama üles Eesti järgmise Skype-i. Sina ja mina. Me kõik.

Seega sel aastal, veel eriti kui Domuses (ja ka meie ümber) avaneb nii palju uusi võimalusi andmaks veel suuremat panust, kutsun teid kõiki üles just seda tegema. Andke endast rohkem. Nihutage oma piire! Ainult nii suudame me tõeliselt midagi maailmas muuta.

Siia sobib vahele vaadata ka üks suurepäraselt teostatud video: 

Soovin teile kindlat meelt, jõudu süveneda, mõelda ja teha ning vankumatut julgust liikuda edasi, iseenda ja ühiskonna piire nihutades!

Martin